Eduka Eesti arvamuskonkursi tänavuse hooaja esimeses lõikuses paistab enim silma kaks ideed esitanud Tarmo Tanilas, kelle ettepanek seada eesmärgiks maailma harituim parlament leiab Äripäeva valitud hindajate seas enim poolehoidu.

- Tarmo Tanilas
- Foto: Eiko Kink
Eelmise hooaja Eduka Eesti võitja, Swedbanki vanem investeeringute juht
Tarmo Tanilas pakkus välja kehtestada parlamendiliikmetele senisest rangemad hariduslikud nõuded, välistamaks olukorda, kus riigikokku satuvad vaevalt 21aastaseks saanud ilma igasuguse hariduse ja elukogemuseta inimesed, tühise häältesaagiga pealegi. Kõrgharidus ja 30 eluaastat oleks riigikokku pääsemise tingimus. Ministrite suhtes on autor veel nõudlikum: eeldatav peaks olema magistrikraad, vähemalt viis aastat juhtimiskogemust, 35 eluaastat.
Ettevõtja Jüri Mõis on Tanilasega igati nõus. „Praegu arvatakse, et parlament peab olema läbilõige rahvast. Et kui pool rahvast on rumalavõitu, siis peab ka pool parlamenti olema samasugune.“ Mõisa meelest tuleks seda ettepanekut rakendada terves Euroopas. Ettepanekut kiidab ka ettevõtja ja investor Heldur Meerits. „Kõhkleja võiks arvata, et see ei välista kaabakate parlamenti pääsemist,“ arutleb ta. „Kuid senine tegevus näitab kandidaadi kvaliteeti. Ka on sellisel inimesel rohkem kaotada kui broileril.“
Meerits juhib tähelepanu ideega kaasneva põhimõttelisele probleemile: kas valijal on tarkust õige kandidaat ära tunda. Teise võimaliku vastuargumendi sõnastab suhtekorraldaja Janek Mäggi: haridust ja haritust ei saa mõõta ainult tsensuste kehtestamisega. „Meil on olnud kõrghariduseta ministreid, kes on olnud palju targemad kui mõned doktorid,“ tuletab ta meelde. „Vaja on muidugi ka targemat rahvast. Sest iga parlament või valitsus on nii hea kui on rahvas.“
Visioon või loosungirida?
Hindajad tõstavad esile sotsiaaldemokraatide nimekirjas riigikokku kandideeriva
Ott Pärna kirjutist „Kümme sammu majanduskasvuni“. „Teemavalik on erakordselt täpne - Eesti kõige suurem häda on majanduslik seisak ning selle vastu tuleb võidelda," märgib Mäggi. „Kuigi osa pakutud sammudest on pisut loosunglikud, on nende hulgas ka neid, millega tuleks kindlasti tegeleda,“ lisab PwC Eesti juht Ago Vilu. „Mulle isiklikult on südamelähedased punktid professionaalne ja koondatud vastutusega riigifirmade valitsemine ja kapitalituru arendamine.“
Mõis seevastu jääb Pärna suhtes skeptiliseks. “Valimispropaganda maiguga inimlikke püüdlusi kajastav ülevaade,“ nendib ta. „Kõige ettevaatlikum oleksin e-residentsuse propageerimisel, et seda ei hakataks pidama mingiks nn hübriidsõja alustamise vormiks. Avalike teenuste eksport tähendab ju klassikaliselt sõjalist sissetungi, ja küllap Putin tahaks Eesti e-agressiooni pärast agressorriigiks kuulutada.“
Tuumaenergia, tagatasku ettepanek
Hindajatele jäi positiivses mõttes silma
Kalvar Saadi kirjutis tuumaenergiast kui Eesti tulevikust. „Olen samuti tähele pannud, et tuumaenergeetika riske kardetakse rohkem kui asi väärt,“ lausub Jüri Mõis. „Tšernobõli õnnetuse probleemid olid palju väiksemad kui tolleaegsed kuulujutud. Sama lugu paistab olevat ka Fukushimaga, kuigi seal on järelduste tegemiseks liiga vara. Hea n-ö tagatasku ettepanek.“ Ka Mäggi leiab, et Saadil on põhimõtteliselt õigus, aga argumentatsioon ei ole piisavalt mõjus. „Tuumaenergia puhul ei ole küsimus tõhususes, vaid just nimelt keskkonnariskides. Jaapani katastroof muutis vähemalt mõneks ajaks suhtumisi isegi suures tööstusriigis Saksamaal,“ selgitab ta.
Kes maksab kinni läbikukkumised?
Kiidusõnu pälvib Mariann Jürioru kirjutis
"Lubage läbi kukkuda!", mis manitses koolisüsteemi õpilastele rohkem andma teist ja kolmandatki võimalust, selle asemel et noor inimene kohemaid läbikukkunuks kuulutada. „Jumala õige, et ebaõnnestumistest õpitakse,“ nõustub Mõis. „Täiskasvanutel on klassitunnistuse asemel isiklikud majandusaasta aruanded. Eks needki jagune headeks ja halbadeks.“ Ka Meerits möönab, et tähelepanek on õige. Mäggi seevastu leiab, edukultuse suhtes ei peaks nii kriitiline olema. „Edu on ainus, mis tuleb iga hinna eest saavutada,“ rõhutab Mäggi. „Kõik “feilimised” peab siiski keegi kinni maksma. Maksumaksja seda vaevalt tegema peaks.“
Pensionirevolutsioon
Hetkel kuum
“Üks-kaks last peaks olema töötaval inimesel miinimum.”
Ago Vilu tunnistab, et talle meeldib kõige rohkem Jaak Roosaare
pensionifondide revolutsiooni idee, aga kuna enamik artiklis nimetatud fonde on tema juhitava ettevõtte kliendid, siis ei tahaks ta sel teemal lähemalt sõna võtta. Mõis tunnistab, et tal on fondidega täpselt samasugused kogemused nagu Roosaarel - tootlus kulub põhiosas halduritasudeks. „Proovisin ise olla enda fondide "mittetulunduslikuks halduriks", aga tulemus oli veel kehvem,“ lisab ta eneseirooniaga. Roosaare ettepanek on tähelepanuväärne ka Äripäeva meelest: tänases lehes arutlevad selle üle valdkonna eksperdid.
VALIK EDUKA EESTI IDEID
Lihtsam väike- ja maaettevõtlus, ümberõppeprogramm; IT- ja ettevõtlusõpe, Eesti kasvuettevõtete paradiisiks, rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline ettevõtluskeskkond, uuel tasemel välismajandusdiplomaatia, terviklikult arendatud ja toimiv kapitaliturg jt.
Kehtestame valimistasuks kümme eurot. Valimistasu maksev valija vajab veenvat põhjust minna valima.
Vaja on mittetulunduslikku fondihaldurit. Fond kuulub investoritele, teenustasud läheksid osakuomanike vahel jagamisele. Lihtsam viis seda teha on moodustada riiklikult reguleeritud pensionifond. Lubada 100% aktsiariski võtvad fondid.
Ettepanek suunata kolmandik füüsilise isiku tulumaksust kohalike omavalitsuste tasandil piirkonnale, kus inimene lõpetas oma põhikooli.
Teistest piirkondadest tulevatele töötajatele majutust ja transporti pakkuvad ettevõtted võiks vabastada erisoodustusmaksust.
Eestis võiks luua mentorportaali, kus üksteiselt õppides ja üksteist õpetades arendame oma teadmised ja oskused uuele tasemele.
Põlevkivist elektrienergia tootmine on ökoloogiline krahh Eesti loodusele, vajaksime hoopis tuumaelektrijaamu. See on palju odavam, keskkonnasõbralikum, usaldusväärsem, ohutum ja ökonoomsem.
Kui kool edastab õpilastele sõnumi, et ebaõnnestumine on halb, siis ei saa neist kunagi ettevõtjaid. Tegelikult peaks ebaõnnestumise kaudu olema võimalik õppida, kuidas järgmisel korral paremini teha. Innovatsioon vajab „feilimist.
Ettevõttepensionisüsteemi rakendumine muudaks ettevõtted tugevamaks ning peataks heade spetsialistide lahkumise nii ettevõttest kui ka riigist.
Põhitoiduained, mis on töötlemata ja mida inimesed peaksid sööma iga päev, võiks olla maksustatud väiksema käibemaksuga, näiteks 10%.
Kaitseväe reservis olijatele mootorsõidukijuhi tervisetõendi nõudest loobumine säästaks aastas üle kahe miljoni euro.
Liigume e-residentsusest edasi piirideta e-Eesti poole, mille ainulaadsuseks on tänapäevane ning üle kogu maailma ulatuv riigiteenus.
Maailma harituim parlament on sõnum nii kohalikele kui ka rahvusvahelisele kogukonnale, et Eestit juhivad targad ja tublid isiksused, kes teevad mõistlikke seaduseid ja majandusotsuseid.
ARVAMUSKONKURSS EDUKAS EESTI
Käimas on kolmas hooaeg.
Lõpptähtaeg: 28. veebruar 2015
Peaauhind: 10 000 eurot
Teine koht: 3000 eurot
Kolmas koht: 2000 eurot
Võitja 2014: Tarmo Tanilas, „Seame sisse pensionikonto“
Äripäeva koostööpartnerid: Danske Bank, Saku Õlletehas, Mootor Grupp, Tallinna Kaubamaja, Elion ja EMT
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!